esmaspäev, 17. aprill 2017

Kuidas ma ennast tähtsusetuna tundsin ehk EBA eellainetus


Chilli.ee on otsimas endale spordi-ja kaalublogijate seast koostööpartnereid. Ka minuga võeti ühendust ja uuriti, kas oleksin sellisest asjast huvitatud.
Hell yeah, muidugi ma oleksin! Seal on igasugu kasulikku kraami, mis minusugusele koonerdisele ära kuluks.
Olin kohe maru õhinas, et ka mind on märgatud ja ma olen nagu "päris blogija" juba.
Saatsin õhinas kirja vastu, et saatke aga oma tavaar siia ja ma muudkui katsetan. AGA. Chilli.ee on nii piisavalt suur ja mainekas veebileht, et nad niimoodi viisakalt ikka uurisid minu blogi statistika kohta ka.

Arvake, kas mul on piisavalt lugejaid?

Noup! Ei ole.

Ilmselt loevad mu blogi mu ema, mõned sõbrannad ja siis paar blogijat, kes natukene nagu kohustusest seda teevad, kuna mina loen nende omasid ka (blogijate värk).
Tuleb välja, et sellest jääb natukene väheks, et niinimetatud populaarsete blogidega konkureerida.
Mulle anti väga armsalt teada, et küllap ma veel kasvan ja saan tublimaks, aga esialgu koostööd ei soovita. See on nagu öelda oma naisele, et noh, vähemalt sul on hea iseloom. :) :) selline lohutus, mis tegelikult nagu üldse ei lohuta.

Õnneks on Chilli.ee-s ilmselt tööl oma ala asjatundjad, kuna nad said aru, et ma olen natukene kurb ja tahan ennast maapõhja häbeneda, et ma nii mõttetu olen, kuna nad lisasid kohe, et saadaksid mulle sellegipoolest väikese üllatuspaki.

Einoh, hurrraaa! Üllatuspakid mulle meeldivad.

Läks päevake mööda ja Omnivasse prantsatas selline kaunis pakikene:


Sees olid sellised asjad:


Lohutusauhinnaks sobib ju küll. Aitäh, Chilli!

Kuhu ma aga selle jutuga jõuda tahan on see, et varsti-varsti hakkab jälle pihta EBA hääletus.
Kes on blogikaugemad inimesed, siis selgitan, et EBA on pikalt välja kirjutades Eesti Blogiauhinnad.

Üritust korraldab täitsa oma initsiatiiivil blogija Mari-Leen Albers (suured tänud talle!) -  BLOGI . Tegemist on üritusega, kuhu tuleb kokku Eesti blogijate koorekiht ja siis need ülejäänud blogijad ka :) Kohapeal jaotatakse auhindu iga kategooria esikolmikule ning veedetakse koos mõnusalt aega. Harilikult kajastatakse üritust ka erinevates meediakanalites.

Eelmise aasta galerii - http://elu24.postimees.ee/3729603/elu24-galerii-eesti-blogiauhinnad-2016-vaata-kes-kohal-kaisid

Mina kah siin
http://elu24.postimees.ee/3729603/elu24-galerii-eesti-blogiauhinnad-2016-vaata-kes-kohal-kaisid?gallery=78551&image=5501911
ja siin
http://elu24.postimees.ee/3729603/elu24-galerii-eesti-blogiauhinnad-2016-vaata-kes-kohal-kaisid?gallery=78551&image=5501913


Eelmisel aastal läks mul isegi täitsa hästi ja sain oma kategoorias kuuenda koha. It's something! 

Auhindade galal tundsin ennast aga üpris võõrkehana, kuna ma ei teadnud kedagi. Õnneks armas Regiina tuli mulle seltsi ja edasi läks juba lihtsamalt. Tänks, Regiina! :)
Lisaks vahetasin paar sõna ka tol ajal kaasraseda Mallukaga , kallistasime ka (ma ei pese end enam mitte kunagi). Minu õhtu tipphetked, ma räägin :)

Sel aastal arvasin, et ma olen juba nii tegija ja tubli blogija, et ei pea üldse ennast ebakindlalt tundma. Lendan kohale ja teen näo, nagu just minusugustele see gala ongi. Ma olen ju ikkagi BLOGIJA. Kohe lausa suurte tähtedega ja värki.

Pffffttt. Boy, was I wrong!

See, kui tähtsusetu ja tundmatu ma blogimaastikul endiselt olen, jõudis mulle kohale siis, kui blogi postituste reklaamimise grupis Facebookis võeti üles teema, et blogijad peaksid ennast ikka rohkem väärtustama ja reklaampostituste eest raha küsima.
Need, kes ei küsi, pidavat tekitama olukorra, kus erinevate firmade turundusinimesed hakkavadki arvama, et saavad niisama reklaami.

Noh, mis ma oskan kosta. Mul on siiani vunts viiesaja peal, kui keegi üldse huvigi tunneb mu blogi vastu. Ma leian, et minust oleks lausa veider raha küsida, lisaks ei maksaks mitte keegi mulle sentigi. Krt, mulle ei taheta isegi tasuta asju saata, mis siis veel lisaks toodetele rahast rääkida! Nalja teete või?

Kui ettevõte pakub proovimiseks mingit uut või põnevat toodet/teenust, siis minu jaks on juba see suhteliselt suur asi. See tähendab, et mu blogi on piisavalt silma jäänud, et üldse mõne sellise turundusinimeseni jõuda.

Antud teemas Facebookis ma sõna ei võtnud ja seda just seetõttu, et ma tundsin, et ma ei kuulu sinna gruppi. Mulle ei pakuta tasuta asjugi.
Kas ma siis polegi päris blogija? Mis hetkest sa oled see "päris blogija"?

See, kes raha küsida ei saa ja, kellele firmad testimiseks asju saata ei taha, need ei ole päris blogijad?

Ilmselt siinkohal vastatakse ikka, et oled küll blogija, ega sa asjade pärast ei blogi jne jne. Jah, tõsi. Ma ei blogi selleks, et tasuta asju saada, kuid tundub, et KÕIK TEISED saavad?

Peale seda tundsin ennast kuidagi nirusti. Ma olen nagu wannabe blogija. Kirjutan nagu tervele Eestile, aga loevad vaid mu lähituttavad. Tõmbas kuidagi maa peale see olukord, kohe paraja matsuga maa peale.
Kes ma omast arust olen?! Ma ei ole tuntud. Mul ei ole palju jälgijaid, mul pole palju lugejaid. Kedagi tegelikult väga ei huvita, milline ma olen ja kuidas mul läheb, mida ma asjadest arvan või kus käin.
Kellele sa kurdad, ah?

Oeh.

Õnneks on meil tekkinud oma väike seltskond spordi-ja terviseblogijaid, kellega oleme plaaninud EBA galal ühes lauas istuda. Loodetavasti jätkub mulle seal lauas ikka ruumi, muidu tunnen ennast küll väga halvasti.

Ma tegelikult ei teagi, miks ma selle postituse kirjutasin. Tahtsin hingelt ära saada lihtsalt. Ma tunnen ennast nagu see ebapopulaarne ja kole tüdruk, kes üritab lahedate inimeste gruppi sulanduda. Kuidagi ei taha aga õnnestuda. Vahel mõtlen ikka, et ma olen täiskasvanud naine, mul on oma elu ja toimetused, ma ei peaks selliste väikeste asjade pärast üldse oma pead vaevama. AGA. Kusagil kuklas tiksub ikka "sa ei meeldi kellelegi", "miks sa üldse blogid".

Ma tean, et mul on mingi oma lugejaskond, kes ikka mu postitusi ootavad. Ma tänan teid väga, et te ikka vahest kommentaariumis sõna võtate ja endast märku annate.
See tundub imal, aga iga kord, kui keegi uus või võõras (kasvõi anonüümne) midagi mu blogis kommenteerib, siis ma olen ääretult tänulik. Aitäh teile!

Teid pole palju, isegi võib öelda, et teid on lausa vähe, aga vähemalt teid ON.

Palun olge edasi, sest ma olen teiega juba nii ära harjunud, et ma ei saaks ilma teieta hästi hakkama :)
Eks?



Teie tühine blogija,

Mariliis



34 kommentaari:

  1. Ma arvan, et päris blogija algab sealt, kes ei mõtle sellest, et ta tühine on :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eino, tänks! Siis on mul ikka maru kehvasti ju.

      Kustuta
    2. Ma arvan ka nii. Nina püsti!

      Kustuta
  2. mis sa plärad, lähed küll korda :) ja muidugi mine galale ja hoia Tartu lippu kõrgel.

    Chilli poolt väga veider lüke, et valivad kirjutajaid lugejate arvu järgi. Kui sa hakkaks nende keskkonnas kirjutama, siis, mis vahet on neile, palju sind hetkel loeb? Kui neile meeldib see, mida ja kuidas sa kirjutad, siis selleks peaks piisama. Pluss, nad otsivad kaalublogijat ja siis lohutuseks saadavad sulle hunniku suhkrut?

    Ja kuigi sa võid tunda survet, et sa ei tohiks koostööpostitusi rahata teha, siis ära lase enda otsuseid mõjutada. Mõtle julgelt enda peale. Kui kõik blogijad hakkaksid raha küsima, siis võtaks see kõikidelt väikestelt blogijatelt võimaluse meelehead saada. Ma arvan, et sellest piisab, kui ära märkida, et tegemist on reklaampostitusega, ehk toode, millest sa räägid, on saadud tasuta/soodsamalt postituse vastu. Oma blogi, teed mis tahad :) . Suured mõistagi võivad raha küsida, sest oma blogi ülestöötanud (sageli teadlikult ja selle eesmärgiga, et oleks ka tuluallikas) ja neil on arvestatav jälgijaskond, mille eest firmad ongi nõus maksma.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Henrykene - kõik tooted puha sugar free'd :) :) isegi suhkrut ei saanud.
      Aga ega ma täpselt ei teagi, kuidas nad neid blogijaid valisid/valivad. Tean ainult oma mätta otsast. Nad oleks saatnud regulaarselt testimiseks erinevaid kaalulangetamiseks ja sportimiseks mõeldud tooteid. See ju puha reklaampostitus ja ikka minu enda blogis. Siis oleks nagu vaja, et keegi loeb ka. Ma tegelt oleks saanud statistika kohta valetada ka :) :) aga ei teinud seda. Enesekindel olin.
      Aga ma väga tänan, et sa siin sõna võtsid. Tegid mu meele kohe heaks. Ja lähen ja hoian tartlaste lippu lae all ;)

      Kustuta
  3. Kuidas see karamellisiirup maitseb?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma saan sulle paari päeva pärast teada anda. Tänane kava juba paigas :)

      Kustuta
    2. Annan teada, et karamellisiirup on igati väärt asi. Mina kasutan seda maitsestamata kohupiimakreemi peale. Mõnusa kohvise karamellimaitsega, aga järelmaitses on seda steviale omast mõrkjat maiku ka.

      Kustuta
  4. Ah, Mariliis, ära põe. Lohuta end sellega, et mulle Chilli isegi ei teinud mitte mingit pakkumist. :D

    Ma olen endale ammu selgeks teinud, et blogin tegelikult ju eelkõige iseendale (ja oma pere ja sõprade ja elukaaslase säästmiseks, sest nad ei jõuaks kõiki neid heietusi pidevalt kuulata :D ) ja kui kellelegi teisele see veel meeldib, siis tore, aga selle pärast nahast välja pugeda pole absoluutselt mõtet. Raha ma blogimisega ei teeni, ühe palgatöö, fotograafia ettevõtte, spordi ja eraelu kõrvalt polegi mul aega blogimisse nii palju panustada, et siin mingitele summadele ja koostöödele väga pretendeerida. Kui keegi tahab midagi ägedat arvustamiseks saata, olen vastu võtnud ja siis tõesti üritanud asjaliku postituse teha, aga üldiselt on teemakohaseid pakkumisi olnud vähe ja tihti needki nõmedatel tingimustel (ehk kui kuuldakse sõna arvustus, mitte ülistav reklaampostitus, lõpeb järsku kogu suhtlus). Pigem olen väike ja "vaene" blogija, aga ajan oma asja. :)

    PS. EBA-le tulekus pole ikka kindel, sest sama päeva Narva Energiajooks teeb asja mulle natuke keeruliseks ja lisaks ei saa kuidagi öösel Tartusse koju tagasi. Oled sa ka Narva tulemas? Kui ikka peaksin sinna kohale ilmuma, eks siis vaatan kadedusega teie spordiblogijate lauda eemalt. :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen ka siiani nagu enda oma asja ajamisega rahul olnud, aga see EBA on igal aastal mu enesekindlust natukene kõigutanud. Tahaks ju tegelikult ka natukene ikka blogijate ringis tuntud olla. Ma olen veidi edev.
      Narva ma paraku jooksma ei tule. Kuna mul on siiski pisikene beebi, siis jooksen enamasti imka kodu lähedal, seega Tartu ja Tartumaa jooksuüritused on rohkem teema. Aga, kui satud ikka Tallinnasse EBAle, siis ma annan endast kõik, et sa ennast seal üksi ei tunneks. Lehvitan ja kutsun meie lauda. Kui toole pole, siis seisad kasvõi :) :) tean omast käest, kui nõme on seal üksi seista. Ära tunnen su igal juhul.

      Kustuta
  5. Mina ei kuulu ei pere, sõprade ega tuttavate alla, lihtsalt loen su blogi kuna sa kirjutad nii lahedalt. Lihtsalt mõnus on lugeda, niiet ära kavatsegi end mõttetuna tunda ja kirjuta ikka sama entukalt edasi!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hurrrraaaa! Tänan, "Mitte mu ema", et sa endast märku andsid. Kirjutan edasi ;)

      Kustuta
  6. Mina olen siiani see vaikne lugeja olnud:) Aga selle postituse peale pean ütlema, et sul pole mingit põhjust end teistest kehvemini tunda! Ma jälgin Sinu blogi just seepärast, et mulle meeldivad Su mõtted ja vaba kirjastiil, selline.. eluline, huvitav on lugeda. Need "popimad" jäävad kuidagi kaugeks minu jaoks. Ilmselt ka seetõttu, et seal on rohkem igasugu reklaami ja jutt tundub filtreeritum. Aga ega ma kiire elutempo tõttu tegelt suur blogide lugeja polegi, olen mõned huvitavamad enda jaoks välja valinud ja käin siis aeg-ajalt piilumas :)
    Nii et.. you go girl!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Juhhhuuu! Tänks ja tere tulemast lugema :)

      Kustuta
  7. Vastused
    1. Parem oleks! :) ei, tegelt suur aitäh! ;)

      Kustuta
  8. Tead, lootus inimestesse tuleb tagasi kui su blogi loen. Sa oled nii südamlik ja siiras. Selle postituse peale tahaks sulle lihtsalt pai teha. (Aga peale paid siis ikka reklaampostitus mu paitegemisoskusest eks!) :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Löö pai letti ja vaatame seda reklaami värki :D
      Aga esimese poole kohta - awwww! Eks mulle õnnetule oleks üks pai ära kulunud küll. Aitäh!

      Kustuta
  9. See blogimine suhteliselt ongi nagu pimedasse öösse karjumine - et saad hingelt ära öelda küll, mis sul öelda on, aga kes sind parasjagu kuuleb, seda sa iialgi ei tea. Kui just keegi vastu ei karju midagi. :)

    Mina loen ka juba ammu su blogi, aga ma pole kunagi kommenteerinud. Nüüd parandan selle vea. Tegelikult ma usun, et igal blogijal on lugejaid palju rohkem, kui ta ise arvab, sest kommenteerima kipuvad vähesed ja needki on samad näod kogu aeg.

    Mulle näiteks pole keegi mitte ühtegi asja kunagi pakkunud ega saatnud, ma ei saa aru, miks, ma võiks vabalt kirjutada igasugustest asjadest. Ma vahel kirjutan ka mingitest toodetest või värkidest, aga siis ma olen need ise enda raha eest alati pidanud ostma. Aga noh, mul on ka vähe lugejaid, ma ei reklaami ennast mitte kuskil, kesse mulle ikka asju saatma hakkab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks ta natukene tühja lahmimine on jah, aga bloggeri statistikast saad ju ikka aimu, kas ja kui palju blogi loetakse. Mina enne olin ka selline omaette blogija rohkem, aga aastake tagasi ostsustasin ka oma blogi lingikest ikka siin-seal jagada ja tegin ka Facebooki lehe. Muidugi lootsin, et nüüd hakkab au ja kuulsust ustest ja akendest tulema :D

      Kustuta
  10. Tere Mariliis :)
    Loen su blogi nüüd juba aasta kindlasti, ehk kauemgi. Kommenteerinud ma varem pole, aga loen ja elan kaasa.

    Alguses lihtsalt lugesin hooga mõned postitused ja väga tihti ei jälginud. Aga Sinu siiras stiil, mõnus keelepruuk, aval olemine ja ka kattuvad teemad on mu ikka ja jälle tagasi toonud. Nüüd loen juba püsivalt. Inspiratsiooniks on su võidud, ükskõik kui tahes väiksed ja õppetunniks ja lohutuseks su "ebaõnnestumised".

    Ma olen täiesti kindel, et järjepidevus toob tulemused ka lugejate osas, mis puudutab numbreid. Alati annab tööd teha piltide, blogi kujundusega jms vormi puudutavad teemad, aga kõige olulisem, hea stiil ja sisu on olemas, nii et ma usun, et see on vaid aja küsimus.

    Võtab julgust olla nähtav... See teeb haavatavaks, aga teistpidi igatahes annab võimaluse, et suured ja ägedad asjad hakkavad juhtuma :)

    Järgmisi postitusi ootama jäädes

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Väga armas kommentaar. Suured tänud sulle :)
      Ma tegelikult olen oma blogi ja lugejatega täitsa rahul, aga see reaalsus, et minu jaosk palju on blogimaailmas vähe võtab natukene motti maha. Eriti enne EBA-t. Siis on see kuidagi nii aktuaalne.
      Aitäh sulle lugemast ja kaasa elamast :) selleks ma kirjutangi :)

      Kustuta
  11. Mina loen ja jälgin sinu blogi��. Ja tore on lugeda ja suisa ootan postitusi. Ma ise olen bloginud 3 kuud ja mulle meeldib. So what kui keegi ei loe��. Muuseas ma ei tea isegi chillist midagi. Kui sa ei testi siis ma ei saagi teada nyyd��. Huvi pärast - kui palju on liiga vähe lugejaid?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Noh, sinul ei tohiks lugejate puudust küll olla. Tulistasid blogide top 100s kohe esikohale :) http://blog.tr.ee/pages/static/top100.jhtml
      Ma ei figureerigi seal üldse. Seega on minul lugejaid kuskil 100 korda vähem? :D
      Igatahes PALJU PALJU vähem, kui sul ilmselt.
      Sa kirjuta ise Chillile ja ütle, et tahad teada, kes nad on :)

      Kustuta
    2. Mul on lihtsalt selline lugu hetkel, et kuna ma töötan koolis siis kõik tudengid vist uurivad, et kas kaal langeb või ei :D

      Kustuta
    3. No vot. Sa EBA-le panid ennast kirja? Las siis hääletavad ka su poolt. Saad nänni ja värki ;)

      Kustuta
  12. Mina ka päris stabiilne lugeja, ei ole su ema, sõbranna või tuttav. Päris kontvõõras. Aga kuna mind sinu teemad ja nende käsitlus kõnetavad, siis nii truu olengi. Ja tühine pole sinu blogi kindlasti, kui sa pole pikka aega postitanud, siis muutun juba kärsituks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda on lausa rõõm lugeda, et inimesed reaalselt ootavad mu potitusi. Teete mu meele kohe heaks :) suur aitäh, et endast märku andsid.

      Kustuta
  13. Mina ka loen! Hakkasin küll vist siis lugema, kui rasedusest jms rohkem juttu, (kuigi endal oli juba siis beebi käes) AGA nüüd ikka huvitab nagu kõiki naisi, see trenni-kaaluteema :D
    Mulle just meeldib see, et saad omad mõtted täpselt nii, nagu tahad kirja panna ja jutt ei ole millegi/kellegi poolt kallutatud.
    Edu!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minu meelest on ka kaaluteema nii huvitav. Naised alati tahavad teada, kui palju keegi teine kaalub. :) Mina küll tahan.
      Aitäh!

      Kustuta
  14. Ahh misasja, sul on nii tuus blogi :) selline, inimlik. Ei ole sa midagi tühine, vaid motiveeriv ja humoorikas hoopiski :)

    VastaKustuta